20. veebr 2014

Ainus ellujäänu / Lone Survivor

"Lone Survivor", USA 2013. Režissöör-stsenarist Peter Berg. 121 min.


Kes käib, kes käib Afganistani mööda, salaja silmad maas? Eks ikka ameerika eriväelane. Kangelase sammu rütmistavad eksimatud automaadivalangud, igale paugule järgneb vältimatu kajana verejanulise terroristi elutu keha kukkumise tuhm mütsatus. Pimeduse leegionid tungivad laviinina peale, vaprat vabaduse eest võitlejat tabavad kümned kuulid ja paar tankitõrjerusikat, ta astub miinile ja kukub kuristikku, kuid tema võitlusvaimu see ei vähenda.

Mees rehmab vere silmist ja habemest ning rühib hambad ristis, ülesmäge ja vastutuult edasi, valmis surema märtrisurma vabaduse nimel, orbude ja leskede kaitseks ning kättemaksuks langenud kamraadide eest, kellega alles hiljuti sai mehist nalja heidetud. Edasi, Kentuki poisid!



Nii algas briif, mille kandilise siilisoenguga Pentagoni pii-err-major tunamullu mehise käepigistuse saatel ulatas edasipüüdlikule Hollywoodi lavastajale Peter Bergile, kes oli just eeskujulikult sooritanud patriotismieksami. Eksamiks oli tinasõduritehase Hasbro "laevade pommitamise" mängu põhjal vändatud ulmemärul, mis majori meelest polnud isamaalise püssi-entusiasmi sisendajana alaealistele mitte vähem väärikas saavutus kui sama leluvabriku teised hitid "Transformerid" ja "GI Joe".



Aeg on meheks saada, Pedro, ja jätta väeti lapse kombed, kõmistas major. Aeg on näidata päris sõda, nagu see tegelikult on. Võta ja loe, kõik on kirjas. Puhas tõde, tõestisündinud lugu. Ära muretse, Pedro, ega see laevade pommitamisest palju ei erine, ainult tulnukate asemel on kurjuse telg ja verd võib rohkem näidata.

Kas nagu "Rambos", küsis Peter argliku entusiasmiga.



Peaaegu, aga mitte päris, vastas major mõtlikult. Vaata, Rambo oli väljamõeldud tegelane. Eeskujulik supersõdur, aga samas ka sõja ohver, moraalselt sandistatud sotsiopaat ja tapamasin. Tegelikult meil selliseid pole. Vaat meie mereväe värbamisfilmis "Kangelastegu" ("Act of Valor") on armeed esitletud nagu vaja: sama kõvad mehed ja sama profid sõdalased kui Rambo, aga seejuures toredad, lihtsad, normaalsed ameerika djuudid, kes armastavad sporti, vabadust ja isamaad. Umbes nagu meie sinuga, Pedro – vahvad sellid, kellega iga õige mees tahaks sõbrustada, ürgmehed, kellega iga õige tüdruk tahab naituda. Major naeratas, kuid muutus kohe taas tõsiseks.



Me oleksime võitmatud, kui me ei kannataks omaenda õilsuse all, keeldudes eraisikuid tapmast, nentis ta nukralt. Ja kui luureandmed ja tehnika alt ei veaks nagu Ridley Scotti "Black Hawkis". Sa, Pedro, näita, et selliseid viperusi tuleb ette, aga rõhu sellele, et meie mehemeelt ei murra miski. Major andis järsu liigutusega au ja marssis uksest välja, jättes režissööri briifi lugema.



Nüüd on film valmis ja me näeme, et lavastaja täitis nimetuks jääda sooviva majori juhtnööre täpselt. Välja on kukkunud kergete "Black Hawki" elementidega "Kangelastegu 2", mis kuulutab valjult värbamissõnumit sõjast kui ülimast väljakutsest mehisuse ja inimvõimete piiril, võrratust ekstreemspordist, mille ohtlikkust kompenseerib kuhjaga õiglus, vendlus ja kangelaslikkus. Film on oskuslikumalt lavastatud kui "Kangelastegu" ja tänu profinäitlejate kasutamisele on tahtmatu koomika osakaal väiksem, ent ühe peaosatäitja T. Kitschi perekonnanimi iseloomustab lugu siiski täpselt.



Aga ikkagi äge märul või mis, ütlete. Õigupoolest mitte. Lamedat propagandat ja tüütut kummivenitamist on siin tublisti rohkem kui tõhusat tegevust. Kogu filmis on ainult kaks head asja: Explosions in the Sky muusika (mille õhuline pidulikkus siia hästi ei sobi) ja paar rämedat kukkumis-stseeni. Üldist haigutust need tõrjuda ei suuda.

Kuid kontekst muudab Bergi riigitruu oopuse hoopis huvitavamaks. Vaadake siia juurde näiteks mullust dokki "Räpased sõjad" ("Dirty Wars"), mis räägib muuhulgas sellest, kuidas täpselt samasugused erivägede habemikud täpselt samasuguste erioperatsioonide käigus notivad juhuslikke tsiviliste, sealhulgas rasedaid naisi. Tavalised afgaanid kutsuvad neid ameerika talibaniks.



Ja siis vaadake Leeni Linna "Veregruppi", meenutades Andrei Hvostovi sõnu: "Me teame, et eesti sõdurid ei ole kunagi ega kusagil korda saatnud midagi sellist, mida võiks klassifitseerida sõjakuriteoks."



Lugu ilmus ka Ekspressis.



"Ainus ellujäänu" kinodes: Forumcinemas, Solaris, Cinamon. Hinnanguid: IMDB (7.8/10), Rotten Tomatoes (74%).

Kommentaare ei ole :