6. märts 2014

Hr. Banksi päästmine, Monumendimehed, Robocop, Michael Kohlhaas ja teisi piikse

Juhusäutse aasta algul nähtust.



HR. BANKSI PÄÄSTMINE (Saving Mr Banks, USA-Austraalia-Inglismaa 2013). Nõretav biograafiline melodraama Walt Disneyst ja Mary Poppinsi loojast PL Traversist. Ainult Emma Thompsoni säravalt sapine peaosa väärib siin vaatamist. Hea küll, Paul Giamatti on loomulikult ka okei ja debütant Annie Rose Buckley pole paha. Aga lugu ise on isegi disni kohta uskumatu sült siirupiga. Eesti kinodes 21. märtsist. 4/8



CRYSTAL FAIRY & THE MAGICAL CACTUS AND 2012 (Tšiili 2013). Lihtne ja kerge dokilik narkotripp kahest ameerika hipist, kes Tšiilis kohalike noortega pidu panevad ja peyotet jahivad. Vahetu, nooruslik, pretensioonitu realism, mida võiks ehk nimetada uussiiruseks. Heliribal prominentselt esindatud Edward Sharpe and the Magnetic Zeros iseloomustab filmi fiilingut üsna kenasti. Sundance’i draamarežii preemia 2013 maailma kino kategoorias. 6/8



MACHETE TAPAB (Machete Kills, USA 2013). Esimene "Machete" mulle üle võlli keeratud märuliparoodiana täitsa istus, teine on staare tulvil, aga ikka võikalt vilets Z-sodi. Suure surmaga sain lõpuni vaadatud (tuleb tunnistada, et tubli samm edasi Rodrigueze "Planet Terrorist", millega ma polegi suutnud ühele poole saada). Ja oh õudust, mees kavatseb veel kolmanda matšeete siia otsa punnitada. Kosmoses. Run away! 2/8



MICHAEL KOHLHAAS (Prantsusmaa-Saksamaa 2013). Ajaloodraama mässulisest vabatmehest (Mads Mikkelsen). Rojalafäärilikku sülti pole, see on hea, ja hämarat uusaega on kujutatud meeldiva porirealismiga. Lugu ise pole siiski kuigi köitev ja film on vähemalt pool tundi ülearu pikk. Pole siiski viga ja käib kah, kuigi kui juba mõõgaga Mikkelsen, siis pigem ikka Refni “Valhalla Rising”. 5/8



VAMPIIRIDE AKADEEMIA (Vampire Academy, USA 2014). Süüdimatu jura. Kui Jason Reitmani “Young Adulti” vaadates kerkis küsimus, milliseid raamatuid peategelane küll kirjutas, siis see film siin võiks olla vastus. Olevat suisa kuulus ja popp raamatusari. Ekraniseeringu põhjal ei oska küll varasest puberteedist eakamat sihtgruppi hästi ette kujutada. Film on umbes nagu Twilight Light läbi huumoriprisma või low-end Buffy Goes To Hogwarts. Koomiliselt abitu ja trafaretne B-kämu, kus miskipärast astuvad üles ka Gabriel Byrne ja Olga Kurylenko. Sügavalt mõttetu, samas siiski veidi naljakam ja veidi vähem igav kui “Videvik” või ka Neil Jordani “Byzantium”. Aga küllap on ka sellise kraami jaoks kuskil keegi. 4/8



HÄRRA PEABODY JA SHERMAN (Mr Peabody and Sherman, USA 2014). Lastele sobivalt leebe, kuid hoogne ja hariv variatsioon Wellsi ajamasina teemale. Vanemaile jääb eelkõige hulga ajalooliste ekskursside selgitamise rõõm. Mis ei tähenda, et multikas oleks kehv. Igati lustakas seiklus, meenutab Spielbergi "Tintini". 6/8



POMPEI (USA 2014). Gladiaator võitleb Vesuuviga. Pseudoajalooline katastroofi-porr. Mägi plahvatab lõpuks normaalselt, aga lugu tervikuna on silmapaistvalt juhm ja mõttetu mitte ainult absoluutarvestuses, vaid ka Paul W. S. Andersoni kuulsusrikkas filmograafias. Musketärid lendaval laeval pakkusid sellega võrreldes suurepärast meelelahutust. 2/8



KURJA KUTSUMINE (The Conjuring, USA 2013). Korralik, igati spuuki kummitusõudukas, öösel üksi vaadates ajab kuklakarvad kenasti turri. Norida võiks ainult selle kallal, et film ei paku suurt midagi uut, malaisia saemees James Wan ajab endiselt "Insidiousist" tuttavat ehmatamisrida, kombineerides seda "Eksortsisti" elementidega. Samas see tuttav rida töötab siin üsna veatult. Kuigi kummitusi võiks vähem otse näidata, pole need nii kohmakas-koomilised nagu "Insidiousi" darthmaul. Ja veel üks pluss on Vera Farmiga ("Up in the Air"). 6/8



MONUMENDIMEHED (The Monuments Men, USA-Saksamaa 2014). Kunstijaht teise ilmasõja ajal. George Clooney on püüdnud teha südamlikku retrot, aga välja on paraku kukkunud eriijura, vähimagi mojota. Anakronistlik, lihtsameelne ja mage lugu ei püsi absoluutselt koos. Hämmastav, et keegi üldse on tahtnud 70 milli eest nii hõredat stsena üles võtta. Hulk vaeva ja häid näitlejaid tarbetult raisatud, kurb kohe. 3/8



KRUUDID (The Croods, USA 2013). Ei maksa end väheahvatlevast pealkirjast peletada lasta. DreamWorksi ürgaja-animatsioon, vaadatavuselt teine film mullu eesti kinodes jättis asjalikuma, hoogsama ja lõbusama mulje kui vaadatuim ("Despicable Me 2"). Mitte et viimasel midagi eriti häda oleks olnud - kannatas kaeda küll, erinevalt näiteks neoonvärvilisest "Kollide ülikoolist", mida pole siiani viitsinud lõpunigi vaadata. Eks too ole vist ka veelgi nooremale eale sihitud. 6/8



HOUSE OF CARDS, esimene hooaeg (USA 2013). Sisepoliitiline seriaal küünilisest kongresmanist. Nii haiend produktsioon kui üldse olla saab ja kes ei armastaks Kevin Spaceyt, aga ikka kuidagi väheköitev ja jahedaksjättev kasvõi näiteks sisult küllalt sarnase "Bossiga" võrreldes. Viitsisin siiski terve hooaja ära vaadata ja ilmselt vaatan edasi ka - see on juba üsna hea näitaja. 6/8



ROBOCOP (USA 2014). Nagu arvata võis, pole José Padilha uusversioonil õieti midagi lisaks pakkuda Paul Verhoeveni küberulmekale, mis on praeguseks juba moodsa klassika staatuses. Jah, Padilha film pole nii halb kui originaal-Robocopi järjed ja mitte ka päris nii mõttetu kui see uusjura, mis tunamullu Verhoeveni "Total Recallist" vändati. Aga ega ta palju parem ka pole. Filmi algus, kus hulk ameerika roboteid Teheranis jõhkralt korda loob, annab nagu veidi lootust verhoevenlikult terava kämp-iroonia suunas, aga edasi mattub kõik loo sisutuse, primitiivsuse ja sentimentalismi alla samuti nagu Padilha laialt kiidetud, kuid mu meelest üsna magedas mendimärulis "Tropa de Elite". Uues "Robocopis" on veidi ameerika-kriitikat, veidi vihjeid tahtevabaduse probleemile ja omajagu märulit, aga puudub Verhoeveni stiilitaju ja huumorimeel. Järjekordne tarbetu uusversioon nagu seda üsna kindlasti saab olema ka Verhoeveni kolmandast ajatust ulmekast "Starship Troopers" parasjagu tehtav. 5/7


Kommentaare ei ole :