30. juuni 2014

Transformerid: Väljasuremine, Chef, 22 Jump Street, Breaking Bad ja teisi piikse

Mõned asjad, millest pikemalt ei jõua jahuda.



TRANSFORMERID: VÄLJASUREMINE (Transformers: Age of Extinction, USA 2014). Isegi Michael Bay surematu loomingu ja tema mänguroboti-sarja kuulsusrikka minevikuga kursis olijale mõjus see õudselt ja muserdavalt. Esimest korda elus suutsin täielikult samastuda Charlie Gordoni ja tema hiirest kaaskannataja Algernoniga. Ligi kolm tundi kuulda, kuidas su aju pähkliks transformeerub... võeh. Tunnen veel mingil määral tähestikku ja suudan mõõdukalt pingutades klaviatuurilt klahve leida ainult tänu sellele, et ekraanilt paiskuva toksilise lausidiootsuse Maelströmi uppudes ei suutnud mu CPU enam teadvust jooksutada ning vähemalt pool eepiliselt nürist lõpumadinast õnnestus maha magada. Sarja väljasuremist kahjuks loota pole. 1/8



MEISTERKOKK (Chef, USA 2014). Kerge hea tuju ja hea isu film. Loo poolest ei midagi maailma avastavat, tavaline perenunnundus, aga ikka mõjub mõnusalt, helgelt ja inimsõbralikult ning kutsub gurmaanlusele nagu mõni Anthony Bourdaini raamat. Ilmselt lasin end apetiitsete toidukaadritega ära osta, ent ikkagi - mu meelest võiks "Šeff" maitsta igaühele, kel vähegi tugevamaid köögiga seotud tundeid.

Tõrvatilgaks gurmeepotis on SDI Media Latvia (sic!) konarlikud ja toimetamata eesti subtiitrid. Näiteks kui on meisterkokk, siis olgugi meisterkokk ja kui peakokk, siis peakokk - otsustage ära, mitte nii, et kord üks, kord teine. Või siis "Tonight" - "Homme õhtul"? "Let's have a threeway." - "Joome kolmekesi"??? Kamoon. 6/8



NEETUD NAABRID (Neighbors, USA 2014). Peagi keskea rõõmude künnisele jõudev Seth Rogen laiendab oma kanepihõngulist ampluaad ropu läbukomöödiaga värsketele lapsevanematele. Teatud hoogu selles on, ja lolli nalja kubemeni, kuid sihtgruppi kuulumata ma säärase hübriidi vajalikkuses veendunud küll ei ole. 5/8



22 JUMP STREET (USA 2014). Eelmine jagu "21 Jump Street" oli mu absoluutne lemmik ja naerukrüptoniit. Käisin mitu korda järjest kinos ja hirnusin pisarsilmil nagu möiraahv. Samade tegijate, Phil Lordi ja Christopher Milleri "Lego film" kergitas ootused isegi veel kõrgemale. Nii tüsedalt taustalt näen siin juba kerget teise-kolmanda albumi sündroomi. Maitsvat nalja leidub mõnevõrra, kuigi mitte just liiga tihedalt, ja eneseirooniat, ja massiliselt filmiviiteid, aga üllatusmomenti enam eriti mitte. Pikkust, tavapärast kolledžihuumorit, ameerika jalkat, läbu, eelarvet ja märulit oleks nagu liiast. Korduvkasutatav koomika see vast pole, aga kui eelmine istus, siis sünnib vaadata ikka. 6/8



X-MEHED: TULEVASE MÖÖDANIKU PÄEVAD (X-Men: Days of Future Past, USA 2014). Olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head, ja rahu maa peal, ja mutantidest hea meel. Imeliselt südamlik jõululugu, kus keegi pole päris paha, isegi mitte Richard Nixon. Kui siit mingi tund-poolteist tarbetut melodraamat maha lõikuda, saaks üsna kebja märuli. 4/8



TERE TULEMAST NEW YORKI (Welcome to New York, Prantsusmaa-USA 2014). Abel Ferrara tagasihoidliku tehnilise kvaliteediga, otse videosse reliisitud draama käivitub aeglaselt ja pornomaiguliselt, aga kannatust - asi läheb tasapisi järjest huvitavamaks ja sisukamaks, olles kokkuvõttes midagi enamat kui pelk seksiskandaali ekraniseering, millena teda reklaamitakse. 6/8. Kirjutasin sellest filmist ka veidi pikemalt.



SUUR JA KÕIKVÕIMAS OZ (Oz the Great and Powerful, USA 2013). Külluslikus kämbiehtes kunstmuinasjutt võimendab moodsate tehniliste vahendite abil lennukalt klassikalise, 1939. aasta "Võlur Ozi" psühhedeelsust ning lisab kamaluga koomilisi noote. Tulemus meenutab Tarsem Singhi “Peeglikest". Splätteriklassikul Sam Raimil on süda ja silmad ikka õige koha peal - selline kergelt paroodiahõnguline pseudo-naivism töötab suurepäraselt, üldse mitte nagu Tim Burtoni visuaalselt küllalt sarnane "Alice imedemaal”. 7/8



AWAY WE GO (USA 2009). Sümpaatne, tundmatute näitlejatega noorpere-rõud-draama Sam Mendeselt. Helge, kohati naljakas. Ühes paljudest kõrvalosadest vaimustavalt vastikud njuueidž-hipid. Lõppkokkuvõttes ehk veidi liig ilus ja positiivne, aga vähemalt heade kavatsustega tehtud lugu sellest, mida tähendab olla pereinimene või lapsevanem. 6/8



IMELINE ÄMBLIKMEES 2 (The Amazing Spider-Man 2, USA 2014). Etem kui esimene osa, seda kahtlemata, aga sellegipoolest suvaline märuliburks, millest vähimatki mälestust ei jää. Võib siis vist öelda, et arulageda ajaviitena eesmärgipärane. 5/8



KOLM VÄRVI: SININE (Trois couleurs: Bleu, Prantsusmaa-Poola-Šveits 1993). Meie siin angloameerika kultuuriruumi äärealal oleme vist harjunud sinist värvi kurbusega samastama. Poolakas Kieślowski näitas kakskümmend aastat tagasi prantsuse filmis põhimõtteliselt sedasama, mida mullu tuneeslane Kechiche: et sinine võib sümboliseerida ka paljusid muid asju. Näiteks usku, lootust ja armastust. Kunagi minu jaoks väga oluline film tundub tänase pilguga vaadates veidi häirivalt kunstipärane. Tugev draama siiski endiselt. Kõrvutus Kechiche’iga küll eriti kasuks ei tule - noore Binoche’i mäng on noore Exarchopoulosega võrreldes üpris puine ja ühekülgne. 6/8



BREAKING BAD (USA, viis hooaega 2008-2013. Eesti pealkiri "Halvale teele"). Musta huumorit tulvil värvikas, visuaalselt stiilne krimisari elatanud keemiaõpsist Walter White'ist, kes surma palge ees asub pere hüvanguks omandama narkokoka huvitavat ja põnevat elukutset. Sest narkoäri - see on ju imelihtne, igaühele jõukohane amet, vähemalt White'i nutikuse juures. Mingi realismiga muidugi tegu pole, kaugel sellest. Empaatiat kogu see värk väga ei tekita, ja "The Wire" just pole (nagu põhimõtteliselt iga sarja ja eriti just iga krimisarja puhul öelda saab) -, aga lõbus ja kohati ka päris põnev materjal on küll ning hea näeb välja. Muljetavaldavad pilved. Ja toredad karakterid.

Kui enamasti on sarjade puhul kõige parema minekuga piloot ja esimene hooaeg, siis "Breaking Bad" voolab teisiti, ebaühtlasemalt. Köitvamad tundusid hoopis paarisarvulised hooajad, eriti teine. No ja pärast kaht sesooni on sõltuvus tõenäoliselt juba pöördumatu. Kui pealegi jäetakse episoodide lõpud reeglina pingelistes kohtades õhku rippuma, et meelitada sind paduvaatamise kiilasjääle.

Kommentaare ei ole :