21. okt 2014

Sils Maria pilved / Clouds of Sils Maria

"Clouds of Sils Maria" (Saksamaa / Prantsusmaa / Šveits 2014). Rež. Olivier Assayas. 123 min.



Euroopa filmide linastumist toetavad meil riik ja eurorahad. See on mitme otsaga asi nagu iga teine. Ühelt poolt ei pruugiks euroopa kino tolle toeta naljalt Eesti ekraanidele jõudagi, misläbi meie kinodieet enam-vähem piirduks Hollywoodi kassahittidega.

Tore, et see nõnda pole. Tore, et valik on laiem. Päris nii tore pole aga see, et suur osa euroopa filmidest, mida nende toetuste abil linale tuuakse, ei paku ameerika kommertstoodangule mingit sisulist alternatiivi. Pahatihti on tegu Vana Maailma kommertsiga, mis pole kuidagi lombitagustest konkurentidest kaalukam ega väärtuslikum, vaid on lihtsalt lähemal valmis vändatud, seejuures valdavalt odavamalt ja kehvemini. See, et neid filme promotakse siin väärtfilmidena, pigem langetab kui tõstab nii euroopa kino kui väärtkino mainet, pigem peletab kui peibutab publikut.



Kogenud prantsuse kineasti Olivier Assayas' "Sils Maria pilved" pole õnneks sedasorti film, vaid esindab üht väärikamat ehteuroopalikku traditsiooni. Ei, mitte euroopa kinoga vahest esmajärjekorras seostuvat kompromissitut, vaatajat proovile panevat autorikino nagu Lars von Trier, Leos Carax või Bruno Dumont. Assayas' film on publikut leebelt pärikarva paitav, hoolikalt läbi kirjutatud ja komponeeritud, tugevate näitlejatega intelligentne dialoogipõhine draama. Tõsisem kui näiteks Roger Michelli "Nädalalõpp Pariisis" ("Le Week-End"), ent kergem kui, ütleme, Cristian Mungiu "Teispool mägesid" ("După dealuri"). Kultuurse klaaspärlimängu poolest nagu Abbas Kiarostami "Kinnitatud koopia" ("Copie conforme"), kuid seejuures konventsionaalsem, ligipääsetavam lugu, mis ei mängi nii palju vaataja ootuste ja mõistmisvõimega.



"Sils Maria pilvede" vast olulisemad võtmesõnad ongi näitlejad, kultuursus ja kirjanduslikkus. Peaosas astub (nagu Kiarostamilgi) üles euroopa autorikino ja siinse filmilevi lemmik, tänavu viiekümneseks saanud Juliette Binoche. Talle sekundeerivad kolm kümnendit hiljem sündinud Kristen Stewart ja Chloë Grace Moretz. Binoche ja Moretz mängivad mõlemad endale eluliselt lähedasi tegelaskujusid – eri põlvkondade filmistaare –, ja teevad seda ootuspäraselt tublisti. Nii filmi kui oma senise karjääri vast huvitavaima ja lootustandvaima rolliga esineb aga hoopis siiani eeskätt tiini-vampiiriseeriast "Videvik" tuntud Stewart.



Mehe poolt kirjutatud ja lavastatud kolme kangelannaga filmis pole mehed just lausa statistid, küll aga kõrvaltegelased. "Sils Maria pilved" läbiks edukalt patriarhaalset seksismi tõrjuva Bechdeli testi – naised räägivad siin omavahel omajagu, ning sugugi mitte ainult või eelkõige meestest või meessuhetest. Nad kõnelevad ka enda määratlemisest, aegade muutumisest, põlvkondlikest eripäradest, ellusuhtumisest ja kultuurist.

Nad arutlevad teiste tekstide üle, sealhulgas näidendi üle, milles Binoche'i tegelane on neiupõlves mänginud ning mille uuslavastusse teda nüüd, mitukümmend aastat vanema ja kogenumana tagasi kutsutakse. Eesti ühiskonna praegust huvifookust arvestades ei raatsi mainimata jätta, et too näidend ise räägib armastusest kahe naise vahel. Ja kogu selle iginaiseliku sära, kultuursuse, kirjandusliku mitmekihilisuse ja kerge teatraalsuse taustaks on majesteetlikud Šveitsi Alpid. Mis sa hing veel ihkad.



No kui tahta kriitiline olla, siis üht-teist ehk ikka. Veidi rohkem teravust, veidi rohkem üllatusi. Veidi vähem igituttavat ilm-läeb-hukka-passeismi, rutiinset mineviku-ihalust. Veidi vähem eneseteadlikku käsitööd, kindla peale minekut ja patentnippe nii autorilt kui peaosatäitjalt. Sest ega siin ju midagi teab mis uut ei näe ega teada ei saa.

Samas mis vapustavat uudist peakski pakkuma üks kerge nukrusega kaduvikku vaatlev eleegia? Paistab, et film püüab kehastada nii sisult kui vormilt head näidet Vana Maailma vaikselt murenevast kvaliteeditraditsioonist; ja küllap pakub ta seeläbi toda traditsiooni hindavale täisealisele, kultuurihuvilisele vaatajale ka väärt ja nauditavat elamust.

Mitu korda ma juba ütlesin ‘kultuur’? Vähe. Ütlen veel korra. Mmm, kultuur.




Postimehhe kirjutatud lugu.


"Sils Maria pilved" kinodes: Sõprus, Forumcinemas, Solaris, Viimsi, Cinamon. Arvamusi: IMDB (7.3/10), Rotten Tomatoes (89%), Mart Noorkõiv (3/5).

Kommentaare ei ole :