10. märts 2017

Kong: Pealuu saar / Kong: Skull Island

"Kong: Skull Island", USA 2017. Rež. Jordan Vogt-Roberts. 118 min.


Väga, väga, väga halb film, mida ei maksa mingil juhul vaadata.



Õigupoolest on päris patt sellele püretusele rohkem aega, energiat ja sõnu raisata, aga elan oma nördimuse siiski paari lausega välja.

Algne, 1933. aasta "King Kong" on üle aegade vaadatav klassika, ja seda sõltumata tänase pilgu jaoks naljakaist nurgelistest nukuanimatsioonidest, mis omal ajal esindasid efektikunsti viimast sõna. Majasuuruse ahvi ja tema veelgi suurema armastuse loojate geniaalne pulp-idee miksida Arthur Conan Doyle'i "Kadunud maailma" ürgpeletised kokku kaheksateistkümnenda sajandi muinasjutuga "Kaunitar ja koletis" sünnitas eeskujuliku B-sisuga filmi, mis on ühtlasi teedrajav suurteos ja kannatab veel järgmisel sajandilgi igasuguste mööndusteta kaeda. Selle nautimiseks ei pea tingimata olema ei filmiloo huviline ega Hollywoodi kuldaja entusiast.



Ka Peter Jacksoni eelmisel kümnendil valminud küllalt originaalitruus uusversioonis leidus stiili, südant ja vaimukust mitu korda enam kui kõigis todasama doyle'ilikku ürgmonstrumite teemat lüpsvais "Jurassic Parkides" kokku. Ja ka seitsmekümnendate "King Kongist", mida üldiselt kesiseks peetakse, on mul soojad mälestused - küllap sellepärast, et see oli esimene Kongi-lugu, mida lapsest peast nähtud sai. Veelgi madalamalt hinnatud brittide kuuekümnendate versiooni pole vaatama sattunud, aga olen valmis Üllar Jörbergi CD peale kihla vedama, et nii pask kui tänavune see olla ei saa.



Praeguseks hiinlastele kuuluv Legendary popkornivabrik on Kongi väärikast pärandist algaja režissööri värisevate käte abil kokku käkerdanud täiesti vaatamiskõlbmatu sodi. Nagu eelmistes uusversioonides astub siingi üles rida häid näitlejaid, kuid nende kõigi filmograafiat jääb see haltuuramaiguline piinliku stampdialoogi purssimine häbiplekina ehtima nagu kausitäis rosoljet frakisärgi maniskit. See kehtib isegi Sam L. Jacksoni puhul, kes on teadagi eluaeg paljude heade filmide kõrval usinasti ka igasugu kahtlases kräpis esinenud. Kuid kasvõi "Maod lennukis" on "Kongiga" võrreldes väga ontlik meelelahutus.



Ja kasting on ainult üks näide sellest, kuidas "Pealuu saar" pole tervikuna väiksem mitte ainult oma osade summast, vaid ka osadest ükshaaval võetuna. Tegevus tundub olevat seitsmekümnendaisse porditud ainult selleks, et toppida heliriba täis suurepärast rokiklassikat Jefferson Airplane'ist Black Sabbathini, aga kuna film on nii vilets, siis tundub see samasuguse kuritarvitusena nagu terve üleelusuuruse Kongi-eepose kohitsemine eriti kehvaks monstrimuuviks, kus puudub igasugune säde, sisu ja sidusus. Lisaks on ülejäänud helikujundus pealetükkivalt ilge.

Stsena poolest võib kasvõi mullust "Warcrafti" märksa sisukamaks, huvitavamaks ja õnnestunumaks pidada. "Kongis" pole stsenaristide bande suutnud kokku kirjutada ainsatki asjalikku tegelast, ainsatki leidlikku mõtet ega ainsatki sisukat lauset. Armastuslugu on vabše tuimestuseta amputeeritud.



Koletisefilmina on "Kong" kesisem kui ükski "Godzilla", kaasa arvatud too Emmerichi oma, mida vist suurt keegi ei salli. Ja uusversioonina pole see mitte ainult väga tõenäoliselt kõigi aegade halvim King Kong, vaid ka kõigi uusversioonide üldises mädasoos paistab "Pealuu saar" erilise mülkana silma. See on veel suurem ikaldus kui näiteks "Total Recall" 2012 või "Robocop" 2014.



Ainus, mida "Kong" üldse pakub, on kohatine visuaalne efektsus, aga paraku tähendab see enam-vähem pidevat tüütut pildiga vigurdamist, ka täiesti põhjendamatuis kohtades. Usu, sa ei taha seda näha. Veidralt püstises asendis ringi marssiv Kong ise meenutab mitte niivõrd ahvi, kuivõrd "Trolliküttide" jahiobjekti. Muud monstrumid pole aga iseenesest pahad ja võitlusstseene võib tehniliselt vaadatavaiks pidada.

Ent kui tunned miskipärast vältimatut vajadust neile pilgu peale heita, siis selleks pole vaja raisata kahte tundi ja hulka eurosid. Tee sel juhul endale ja tervele inimkonnale teene ning oota ära piraversioon, mis laseb kogu ohtra säsi edasi kerida ega toeta vähemalt rahaliselt säärase sodi produtseerimist tulevikus.


Kinolinke ei pane, pole vaja seda prahti kinos vaadata. Arvamusi: IMDB 7.3/10, Rotten Tomatoes 79% (mida p...?).

Kommentaare ei ole :