20. juuli 2017

Põgenemise rütm / Baby Driver

"Baby Driver", USA-Inglismaa 2017. Rež. Edgar Wright. 113 min.


Melo-krimikitš vaesest vanemateta noorukist Babyst, kes teenib leiba pättide pagemisautojuhina. Poisil on kerge kuulmishäire, pinin kõrvus, mille tõrjumiseks kuulab ta vahetpidamata klappidest muusikat.

Pole ju halb ajaviide, aga mumst kõvasti üle hinnatud. Ehk on asi selles, et vähegi mõistlikku meelelahutuskino tuleb viimasel ajal harva ette? Olgu kuis on - see, et igati okei kerge stiiliharjutus oli ette taevani ülistatud, rikkus kinoelamust omajagu. Suured ootused ja mälestused eeskujudest segasid "Baby Driveri" nautimist tublisti.



Tausta meenutades - "Baby Driveri" stsenaristi ja režissööri Edgar Wrighti seni suurim saavutus on olnud jäätise järgi nimetatud Cornetto-komöödiatriloogia "Kolm maitset": zombiparoodia "Shaun of the Dead", politseiparoodia "Hot Fuzz" ja ulmeparoodia "The World's End". Kõik üsna lõdvad ja hõredad asjad, mis kuhjasid koomilise efekti jaoks kokku vastavate žanride klišeid, neist samas lõplikult lahti laskmata ja neid totaalabsurdi võimendamata. Nudge-nudge-wink-wink, vaadake, me teeme siin nalja, aga natuke oleme ikka tõsised ka, elage meile kaasa. Minu maitse jaoks lahjavõitu, veidi pastakast imetud, punnitatud ja kalkuleeritud tundega kraam. Esimesest ei mäleta midagi, teist pole vist viitsinud lõpunigi vaadata, viimane oli ainus, mis mulle enam-vähem istus.

"Baby Driver" on kokku keedetud enam-vähem sama retsepti järgi, vähendades paroodia osakaalu nõretava, kvaasi-tõsiseltvõetava melodraama arvelt, mis on samuti puhtalt klišeepõhine. Ei saa öelda, et see kõik minust suurema Wrighti fänni teeks. Pole siin mingit sügavust ega peenust ja õigupoolest ka mitte märkimisväärset sisu, südant ega kunstilist ambitsiooni. Jah, "Baby Driver" on ilmselt mõnevõrra omanäolisem ja taibukam kui keskmine kihutamisfilm; kahtlemata etem kui mingite kiirete ja vihaste saja viiekümne kaheksas jätkuosa (või tont teab, palju neid juba vorbitud on).



Aga ega siingi muud pole kui kimp detaile. Heliriba ja muusikasse rütmistatud märulistseenid. Kurjamite galerii eesotsas miljonite lemmiku Kevin Spaceyga, kes paistab siin silma lohaka pohhuismiga - ei pinguta absoluutselt ja on ikkagi tore. Ma usun, et ta käib täpselt sama ilme ja hääletooniga nurga peal putkas nätsu ostmas. Eiza González on jõhkra tibina vahva, Jamie Foxx ja Jon Hamm on ka täitsa nii. No ja paar vaimukat hetke, näiteks Mike Myersi maskid, ja kohati natuke leidlikku dialoogi.

Mingit tervikut siiski ei teki ja selle üks peapõhjusi on heade pool, mis koosneks nagu siinseist poliitbroilereist. Ansel Elgorti ("Süü on tähtedel") kehastatud nimitegelane Baby on täiuslikult ilmetu oivik, pane ainult lips ette ja saada noortekogu istungile kätt tõstma. Et tema ettekandjast pruut pole oluliselt põnevam tüüp, siis jätab ka nende armulugu sügavalt ükskõikseks.

Aga "Baby Driveri" põhihäda on siiski Wrighti nõrk lugu. Tagaajamised autoga pole, olgem ausad, kuigi huvitav asi, mida vaadata, kui juhtud olema täiskasvanu. Ning märulipause täitev stoori mõjub suvalise ja tarbetu säsina, selle vähesed üllatama mõeldud pöörded täiesti põhjendamatult.



Kuid ilmselt suurima karuteene sellele filmile tegid minu jaoks kusagilt kõrvu jäänud kõrvutused Tarantino/Tony Scotti "True Romance'i" ja Refni "Drive'iga". Wrightil puudub klišeedega mängides Tarantino või Refni tasemel stiilitaju, kindel käsi ja tervikutunnetus. Nendega võrreldes jääb "Baby Driver", mis muidu ju käib küll, hoopis kehvemasse valgusse kui ta omaette võiks paista. Kinost tulles võtsin kohe taas ette pähekulumiseni nähtud "True Romance'i", et saada kätte see laks, mida "Baby Driver" justkui lubas, aga pakkuda ei suutnud. Ja see toimis endiselt. "Baby Driverit" ennast vaevalt et veel kunagi vabatahtlikult vaadata viitsiks.


"Baby Driver" kinodes: Forumcinemas, Apollo, Viimsi, CinamonCinamon Telliskivi. Hinnanguid: Andrei Liimets (Sirp), Hendrik Alla (PM), Tristan Priimägi (ERR, keskmisest huvitavam), Raiko Puust (Delfi, lummav), Eveli (9/10), Rotten Tomatoes (95%), IMDB (8.3/10).

Kommentaare ei ole :