1. juuli 2019

Mid90s

"Mid90s", USA 2018. Rež Jonah Hill. 85 min.


Nitševoo poistekas. Algab nagu maailma kõige harilikum indi, a lõpuks jääb mulje, et üsna edukalt on kasvulugude kõige ilmsemaid stampe välditud. Hea, et rulateema ja (miskipärast eesti keelde tõlkimata jäetud) pealkiri juhivad ootusi vales suunas. Mingi härras nostalgiatripp see pole ja meeldival kombel pole ka mindud rulavideolikku trikkidega eputamise teed.

Fiiling on kerge, paatost mõõdukalt, kuigi mu poolest oleks ehk võinud seda isegi veel rohkem maha keerata. A noh, maitseasi. Põhimõtteliselt on see noortefilm, nii et testida tuleks hoopis laste, eriti just poisslaste peal. [Parental advisory: explicit dialogue.]

Heliriba on küll retro, ent sugugi mitte enesestmõistatavate valikutega. Suures osas siinpool sood vaat et obskuurne hiphop, kuid mitte ainult. Ja ei mingit hollivuudlikku üldtuntud megahittidel purjetamist. Kus te näiteks viimati kuulsite ungari sauruste Omega hümni "Gyöngyhajú lány"? Isegi Morrisseylt on välja otsitud lugu, mis polegi mul une pealt peas, hämmastav, et selliseid üldse leidub. Originaalmuusika äratuntavalt Trent Reznori ja Atticus Rossi käekirjas, ent inimsõbralikum kui neil tavaks.

Üldmulje meeldiv, palju sest meelde jääb, raske öelda. Alles hiljuti jooksis meil "Skate Kitchen", millest ei mäleta enam tamburiinigi peale selle, et kah kasvulugu ruladel, aint et plikadest, mitte poistest nagu siin. Muidu justkui sarnased tükid, kuigi hetkel tundub "Mid90s" justkui tiba tugevam ja leidlikum. Igatahes üldse mitte paha debüüt Jonah Hillilt filmiloojana.



"Mid90s" kinos: Artis. Hinnaguid: IMDB (7.4/10), Rotten Tomatoes (81%), Tristan Priimägi.

Kommentaare ei ole :