6. sept 2019

Zombilaps / Zombi Child

"Zombi Child", Prantsusmaa 2019. Rež. Bertrand Bonello. 103 min.


Esteetiliselt välja peetud, sisult realismihõnguline zombi-arthauss. Mitte et Bertrand Bonello sisule märkimisväärset rõhku paneks. Lugu on visandlik ja kui olla vuuduust enne veidigi kuulnud, siis ega siit palju uut teada ei saa. Põhiliselt seisneb film imetlevi pilgui verinoorte plikade piilumises nagu Bonello kunagine lõbumajaoopuski. Sekka toredat, autentsena mõjuvat etnograafilist materjali.

Üsna filmi alguses näeb loengut, kus võetakse üles huvitavaid teemasid revolutsioonist ja Prantsusmaa asendist maailmas, millel aga paraku ülejäänud filmiga märkimisväärset pistmist pole. Loeng on iseenesest hea ja käepärane võte saavutada, et filmis räägitaks ka midagi huvitavat. Suhteliselt hiljutiste näidetena sellest meenuvad Ari Asteri "Pärilik" ja Mia Hansen-Løve suurepärane "Tulevik" ("L'Avenir"). Mõlemas oli loenguteema küll sisuliselt hoopis paremini põhjendatud kui Bonellol, kes lubab sellega justkui enamat välja kui tema pastakast imetuna mõjuv stoori pikapeale pakkuda suudab.

Nii et sisult hõredavõitu, aga pildi poolest tõesti kena, silm puhkab. Ja originaalne ses mõttes, et äärmiselt tõenäoliselt sa päris sellist zombifilmi sa varem näinud ei ole. Mina igatahes polnud, kuigi paari zombikat nagu oleks nähtud pika elu jooksul. Mingi nõrganärvilisi pelutav õudukas see ka pole, horrorielement on sedasorti vampiirikate tasemel nagu Coppola "Dracula" või Jarmuschi "Only Lovers Left Alive". Gunst mis gunst.

Üldmulje okei. Mingit jälge ei jäta, aga meeldis ehk enamgi kui too lõbumajandus.




"Zombilaps" kinos: Artis. Arvamusi: IMDB (6.3/10), Rotten Tomatoes (90%)

Kommentaare ei ole :