11. dets 2017

Hea aeg / Good Time

"Good Time", USA 2017. Rež. Ben ja Joshua Safdie. 101 min.


Õhtulehe üllatavalt loetavaks muutunud filmiblogis kirjutati Pöffi aegu, et kui kinosaali tulevad Tolk ja Priimägi, võib lihtne inimene sammud ukse poole seada, sest siis hakkab linal käima totaalne mindfuck. Nojah, eks lihtsaid inimesi ole erinevaid. Mulle näiteks mindfuck enamasti istub. Esimese asjana meenub selle sõnaga seoses piraadilahel kunagi levinud filmipakett "Mindfuck collection", mis oli väärt kraami tulvil, Kubrickust Jarmuschi, Wachowskite ja Satoshi Koni "Paprikani".

Nii et kui ma lugesin molukaustast, kuidas Rain ja Tristan "Head aega" kiidavad, ja Ralf ka, siis see mõjus ettepanekuna, millest ei saa keelduda. Peab meeldima! Ja meeldiski, või noh, "meeldima" pole vist päris õige tegusõna selle filmi kohta. Õigem oleks öelda, et avaldas muljet, lõi pahviks.

"Good Time" justkui ei püüagi tavamõistes vaatajale meeldida ega teda pärikarva silitada. Pigem paistab olevat eesmärgiks teda üllatada, häirida, jalust rabada. Pöörane, närviline, hüplik, hoolimatu, jõhker krimilugu kahest vennast, kellest üks vaimupuudega, kusjuures see viimane moment on ka enam-vähem ainus empaatiavarjund kogu asjas, mis paneb kaasa elama sellest kalkusest hoolimata. Algul peaaegu iiveldama ajavalt tihe amokijooks ja ameerika raudtee. Stoori kulgeb ettearvamatult, žanri konventsioone eirates, ning on ka lavastatud, üles võetud ja monteeritud üsna ennenägematul moel, võiks öelda, et breikbiidilikult.

Realistlikus võtmes esitatud lugu ei suuda muidugi ühtlaselt poolteist tundi alguse pinget üleval hoida, aga ikkagi on see minu jaoks krimipõneviku žanris uus sõna. Kaugete assotsiatsioonidena ujuvad mälust esile ainult märulipõnevikud "Crank" (intensiivsuse poolest) ja Jerzy Skolimowsky "Essential Killing" (ootamatuse poolest). Kuid nendegagi seob "Good Time'i" eelkõige ainult elamuse uudsus. See film ei sarnane märkimisväärselt millelegi, mida näinud olen, Safdie-vendade varasem looming kaasa arvatud.

Meilgi kunagi linastunud "Daddy Longlegs" oli ju suht harju keskmine, mitte just teab mis meeldejääv suhteindi. Vendade eelmine, karm narkolugu "Heaven Knows What" sihtis oma vahetus naturalismis juba rohkem samasse auku, aga seal polnud säärast põnevusmomenti.

Nii et kuningas Koguja enam kui kahe tuhande aasta tagusele küsimusele vastates - jah, on küll midagi, mille kohta saab öelda: vaata, see on uus!

Küllap mitte igaühe teetass, aga kui filmid üle keskmise huvi pakuvad, siis tasub pilk peale heita, sest ilmselt on "Good Time" üks lõppeva aasta tippe.


"Hea aeg" kinos: Sõprus. Hinnanguid: IMDB (7.4/10), Rotten Tomatoes (91%).

Kommentaare ei ole :